Lõ diwo ? Lõ simõi ba harimbale wowõli i’a budu, adulo, ma nagole mbawi? Lõ sala. Tabu ! Mõi ita manusuli sitou ba Muzõi ba ma ba mbombo sahatõ. Hadia wakake ba wanusuli? Lõ moguna wakake ba wanusuli, baero mbola-bola naha gi’a ba uro salau ba danga. Salau ba danga? Ya’ia kawa.

Ba wanusuli, tanga zoguna ba wondrau i’a ba ba wangakali uro samnini’õ ya’ira barõ gara. Na awena õbõrõgõ manusuli, na lõ irai manusuli’õ gõtõ da’a, ba henagõ khõu wa’ebolo dõdõ. Tenga halõwõ saoha wanusuli, moguna wamamaha, fa’asese wolau ya’ia, fanaha tõdõ, fanõrõ fa’akao ba fa’anau gõlõ. Si mane sifagai, sanusuli tola ahulu oya ma ahulu ebua, tola ahulu ide’ide, tola gõi lõ fakhai zi sambua ono guro na’i.

Me fõna, me oya nasa gi’a ba uro ba nidanõ khõda ba Danõ Niha, ba oya zihulu tõdõ wanusuli. Lõ aboto lõlõ afo me no labõrõgõ, ba no sa’ae oya gi’a bakha ba mbola-bola. Elefu, baewa, bakhu, la’edo, uro sebua ma otou, ba ma ngawalõ guro side’ide simane kewu-kewu. Oi da’õ gahulua ba wanusuli.

***
Hewisa iada’a ? Nidunõdunõ andrõ yawa hatõ surito sa’e. Na õtõrõ mbombo ba khõda ba harazakiu na õ’ila zi sara ono welawela. Hana wa simanõ ? Bõrõ sa’atõ wa’adogodogo wangerangera niha khõda. Latuwa gi’a ba nidanõ bõrõ me alio da’õ moroi ba wanusuli, fangembua, fatufa, ma fagaisa. Sakali itõrõ tuwa nidanõ ba ase’e ngawalõ gi’a si so ba nidanõ andrõ, ahori fefu, segebua awõ zigide’ide. Lõ sa’ae mangali.

Ahulua moroi ba duwa lafotõi ia i’a duwa. I’a duwa tenga ahulua si sõkhi. I’a duwa i’a solohe langu ba mbotoda.

Bõrõ duwa ma bõrõ watuwasa, lõ sa’ae õsi-õsi nidanõ sebua ba he mbombo khõda ba Danõ Niha.

Sõkhi sibai mena’õ na la’engaragõ wamuli mamo’õsi idanõ andrõ ira samatõrõ ba Danõ Niha awõ wanenawa fefu ngawalõ duwa kimiawi niamawa-mawa ba toko-toko ba Gunungsitoli nifotõi idanõ gana’a ma air mas ba khõda. (eh)

Facebook Comments